mõtlemismustrid

Eelmises inspiratsioonipostituses on viidatud arvutiprogrammile AlphaGo, mis suudab Go-mängus võita ka kõige tugevamat professionaalset vastast. Programmi edu taga on Google DeepMind töögrupp, mis arendab tarkvarasüsteeme, mis suudaks jäljendada inimese mõtlemismustreid.
Sellisel programmil on inimese ees mitmeid eeliseid: see suudab sama ajaühiku jooksul läbi töötada palju rohkem informatsiooni kui inimene; see on stabiilselt võimekas, järjekindel, süsteemne ja väsimatu. Võib öelda, et tehisintellekt on oma puhtas loogikas eksimatu. Kui see suudab lisaks ka kogemuse baasil õppida, planeerida erinevaid võimalikke olukordi, leida efektiivsemaid lahendusteid situatsiooni pidevalt analüüsides ja lõpmatust hulgast situatsiooniparameetritest valida need olulisemad, on inimene leiutanud vägeva tööriista, mis tulevikus võib hakata iseseisvalt koordineerima ja haldama paljusid süsteeme, alates näiteks transpordist ja liiklusest kuni tööaja planeerimise või ürituste organiseerimiseni.

Kas arvuti suudab asendada inimest kõiges? Selles ma veendunud ei ole. Arvuti on inimesest edukam puhtas loogikas, kuid see eelis on ühtlasi ka nõrkus, mis välistab loomingulise inspiratsiooni — arvuti on orienteeritud parima lahenduse leidmisele. On üsna kindel, et arvuti ei hakka kunagi mõistma inimese emotsioone. Ta on vaid fikseerija, sest kasutab mälu, kuid mitte intuitsiooni, kujutlusvõimet, esteetilist taju, kujundlikku keelt jm tööriistu, millel põhineb inimese loomingulisus. Arvutil pole võimalik tunda armastust ega inspiratsiooni.

Puhas intellekt ei suuda kunagi viia uute suurte avastusteni, kui see pole juhitud kujutlusvõimest.

CERN otsib teadusest huvitatud kunstnikke.
Info järgmises postituses: Arts@CERN!